Selles nimes on jäädvustatud usu alusena rõõmusõnum (evangeelium)
Jeesuse päästvast tööst ning Dr. Martin Lutheri osa selle sõnumi
levitamisel.
EELK on vaba rahvakirik. Kirikusse kuulumine on vaba otsustus iga inimese südames.
EELK algne lüli on kogudus, mis moodustub oma liikmetest. 2007. aastal oli EELK-s 165 kogudust. Nendesse kuulus 161 110 inimest, neist annetajaliikmetena 39 540 inimest. Ajalooliselt kattuvad koguduse territoriaalsed piirid enamasti kihelkonna piiridega.
Koguduseliikmetena arvestatakse:
1. Kõiki kirjasolevaid liikmeid nn. hingi, s.t. kõik kes on ristitud selles koguduses.
2. Liikmeannetuse teinud koguduseliikmete arvu.
3. Täisõiguslike koguduseliikemete arvu s.t. konfirmeeritud koguduseliikmed, kes on tasunud oma liikmeannetuse ja on käinud vähemalt korra aastas armulaual.
Koguduse kõige kõrgemaks võimutasandiks on koguduse täiskogu. Selle moodustavad kõik selle koguduse täisõiguslikud liikmed. Täiskogu võtab vastu kõige tähtsamaid ja üldiseid otsuseid. Siia kuulub ka otsus koguduse rajamise ja selle töö lõpetamise kohta. Täiskogu valib koguduse nõukogu ja õpetaja. Tavapäraselt tuleb täiskogu kokku, kas üle nelja aasta, kui lõpeb valitud koguduse nõukogu volituste aeg, või siis vastavalt vajadusele. Täiskogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab koguduse õpetaja (erivajadusel praostkonna praost).
Koguduse nõukogu koosneb 7-30-st valitavast liikmest. Nõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas. Olulise küsimuse esilekerkimisel tuleb koguduse nõukogu kokku vastavalt vajadusele. Nõukogu kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekut koguduse õpetaja (erivajadusel praostkonna praost).
Nõukogu ülesanded on:
1) olla koguduse vaimulikele toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel
ülesehitamisel ja edendada koguduse tegevust;
2) koguduse juhatuse liikmete
ning sinodisaadikute ja nende asendusliikmete valimine ja ennetähtaegne
tagasikutsumine;
3) järelevalve koguduse majandustegevuse ja raamatupidamise
üle;
4) vajadusel audiitori nimetamine;
5) koguduse majandusaasta aruande
kinnitamine ja eelarve vastuvõtmine;
6) koguduseliikme maksude ja nende
tasumise tähtpäevade kinnitamine;
7) muud kirikuseaduses ettenähtud ülesanded ja kohustused.
Koguduse nõukogu valib 2-8 liikmelise juhatuse, mille volitused lõpevad koos nõukogu volitustega. Koguduse juhatus tegeleb koguduse jooksva elu juhtimisega. Ideaalis peaks koguduse juhatus saama hakkama koguduse elu materiaalse külje korraldamisega.
Valdavas enamuses teevad nõukogu ja juhatuse liikmed teevad oma tööd tasuta ühiskondlikel alustel.
Koguduse õpetaja juhib koguduse vaimset elu: viib läbi jumalateenistusi, teostab ametitalitusi, organiseerib pühapäevakooli tööd, diakooniatööd,... Reeglina saab koguduse õpetaja vastavuses EELK Konsistooriumiga või koguduse juhatusega sõlmitud lepingule töötasu.
Koguduse muusikalist elu kannab organist-koorijuht. Vastavalt võimalusele makstakse tallegi koguduse poolt töötasu.
Enamasti töötab kogudustes ka pühapäevakooli õpetaja(d).
Kus on selleks vajadus ja võimalus, seal töötab diakooniarühm.
Koguduse rahalised ressursid palkade maksmiseks, koguduse tööks ja ühisteks üritusteks moodustuvad eelkõige koguduse liikmete annetustest.
Riigi poolt finatseeritakse valdavalt ainult neid projekte, mis tagavad ajalooliste kirikuhoonete korrashoiu ja säilimise.
Ühe piirkonna kogudused, tavapäraselt maakonna lõikes, on ühendatud praostkonnaks. EELK-s on 12 praostkonda : Ida-Harju, Järva, Lääne, Lääne-Harju, Pärnu, Saarte, Tallinna, Tartu, Valga, Viljandi, Viru ja Võru.
Praostkonna tööd juhib praost. Enamasti kord aastas tulevad praostkonna kogudused kokku ühiseks praostkonna sinodiks. Sinodi moodustavad koguduste saadikud: koguduse õpetaja, diakonja 2 koguduse nõukogu? poolt valitud saadikut koguduse liikmete hulgast. Praostkonna sinod kuulab ära praosti poolse aasta tööaruande, praostkonna rahalise aruande ja võtab vastu praostkonna uue aasta eelarve. Praostkonna tasandil koordineeritakse pühapäevakoolitööd, noortetööd, muusikatööd,,jm. organiseeritakse ühisüritusi...töötegijad tulevad kokku ühisteks konverentsideks, õppepäevadeks...
EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ on Kirikukogu. Kirikukogu otsused on
kohustuslikud tervele EELK-le, tema ametiisikutele ja
kogudustele.
Kirikukogusse kuuluvad ameti poolest: peapiiskop, kantsler, assessorid ja praostid. Igast
praostkonnast valib sinod Kirikukogusse 3 esindajat, kelledest vähemalt 1 peab olema ilmik liige.
Kirikukogu volitused kestavad 4 aastat.
Kirikukogu tuleb tavaliselt kokku 2 korda aastas. Kirikukogu valib peapiiskopi ja piiskopi, kes jäävad oma ametisse kuni teenistusaja lõpuni. Peapiiskopi ettepanekul kinnitab Kirikukogu Konsistooriumi koosseisu.
Kirikukogu annab välja EELK-s seadusi; teeb kõrgeima astmena otsuseid õpetuslikes ja liturgilistes küsimustes; otsustab koguduse asutamise, vastuvõtmise, ühinemise, jagunemise ja lõpetamise üle.
Kirikukogu kuulab ära peapiiskopi aruande aasta töö tulemuste kohta, kinnitab EELK rahalise aruande ja võtab vastu uue aasta eelarve.
Kirikukogu moodustab komisjonid, milledest osad on alalised, osad ajutised.
Konsistoorium on EELK valitsus. Konsistooriumisse kuuluvad peapiiskop, piiskop, kantsler ja 2-4 assessorit. Peapiiskop on konsistooriumi president. Konsistoorium juhib EELK tööd Kirikukogu vaheaegadel; viib ellu Kirikukogu otsuseid; korraldab EELK asjaajamist; teostab järelvalvet koguduste üle; võtab vastu jooksvaid vajalikke otsuseid,... seega on Konsistoorium kiriku töö praktiline juht.
24. novembril 2004 on praegu ametisolevaks EELK peapiiskopiks valitud Andres Põder.
Piiskopliku nõukogu liikmed on peapiiskop, piiskop, praostid, kaplanaatide esindajad ja vaimulike esindajad. Piiskoplik nõukogu on peapiiskopile abiks kiriku juhtimisel ja oluliste kirikuelu küsimuste käsitlemisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel.
EELK jaoks valmistatakse vaimulikke ette kolmes õppeasutuses: Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas, EELK Usuteaduse Instituudis ja Tartu Teoloogia Akadeemias.
Iseseisvad töövaldkonnad - diakooniatöö, misjon, laste- ja noorsootöö, muusikatöö, kiriku ajaleht, raadiotöö..
Partnersuhted ja sidemed: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on üks Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) asutajaliikmetest, kuhu kuuluvad 10 erinevat kirikut ja koguduste liitu Eestimaal. EKN eesmärgiks on koostöös aidata kaasa Eesti ühiskonna vaimsele arengule kristlike põhimõtete alusel.
EELK kuulub nii Kirikute Maailmanõukogusse kui ka Luterlikku Maailmaliitu. Need ei ole aga alluvussuhted ja nii on evangeelne kirik igal maal iseseisev.
Olles 1996.a. ühinenud Porvoo deklaratsiooniga on EELK selle luterlikke ja anglikaani kirikuid siduva ühenduse liige.
EELK-l on partnersuhted Soome Evangeelse Luterliku Kirikuga, Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kirikuga ja Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kirikuga Saksamaal.
Väga paljudel kogudustel on oma sõpruskogudused Soomes, Rootsis, Saksamaal jm.
Kiriku ja riigi koostöö väljendub 1995. aastal asutatud ühiskomisjoni tegevuses. Mitmed EELK vaimulikud on valitud kohalike omavalitsuste liikmeteks, sageli on aga kohaliku võimu esindajad ka koguduse juhtorganitesse valitud.
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.) ühendab eesti luterliku kiriku liikmeid välismaal. E.E.E.L.K.-d juhib peapiiskop Andres Taul. E.E.L.K. Konsistoorium asub Torontos, Kanadas.
E.E.L.K.-sse kuulub ca 15 000 liiget, üle maailma tegutseb ligi 60 kogudust, kus
toimuvad regulaarsed eestikeelsed jumalateenistused. Eesti taasiseseisvumine
tegi võimalikuks kodu- ja väliseesti kiriku omavahelise tiheda
koostöö.
©Andres Mäevere